Edukas sigimine tähendab ajstamist

Eduka sigimise eelduseks on õige ajastus. Parandage oma sigimisega seotud otsustusi DeLavali DelPro™ analüüsisüsteemi Herd Navigator™ abil

Sigivuse haldamine

Piimakarja tõhusa ja kasumliku sigivuse haldamise tagavad terved loomad ja jälgimissüsteem, mis võimaldab tuvastada nii indlevaid kui ka sigimishäiretega loomi. Viimaste aastakümnete aretusalased edusammud on soodustanud piimatootmist, selle tulemuseks on suure piimajõudlusega lehmad, kellel vaid lühikesel perioodil ilmnevad nõrgad innatunnused (joonis 1). Inna tuvastamine inimese poolt on aeganõudev ja paljudel juhtudel jäävad innaajad kindlaks määramata. Lisaks sellele on nüüdisaegses piimakarjas vaikne indlemine muutumas üha tavalisemaks.

Joonis 1. Suure piimajõudlusega lüpsilehmadel on lühemad ja madalama aktiivsusega innaajad (kohandatud, Lopez jt, 2004)

Uuringud (Dobson jt, 2008) kinnitavad, et viimase 30–50 aasta jooksul on püsivalt indlevate lehmade arvukus langenud 80%-lt 50%-le, indlemise kestvus 15 tunnilt 5 tunnile ja esmakordse tiinestumise määr 70%-lt 40%-le. Sellega kaasnevad majanduslikud kahjud pikenenud poegimisintervallide ja täiendavate seemenduskulutuste tõttu. Ülemaailmsete uuringute kohaselt toob iga poegimisjärgset ooteperioodi ületav päev endaga kaasa 2–5 eurot kahju. See kinnitab veelkord, et inna tuvastamine ja loomade tiinestamine on nüüdisaegses piimakarjakasvatuses muutunud oluliseks toiminguks.

 

Progesteroon kui sigimisoragnite funktsioneerimist iseloomustav biomarker

Paljud hormoonid mõjutavad sigivust nii otseselt kui ka kaudselt. Sigivust vahetult mõjutavad hormoonid on hüpotalamuse sekreteeritud gonadotropiini vallandav hormoon (GnRH), hüpofüüsi sekreteeritud folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH), folliikulite sekreteeritud östrogeen, kollakeha sekreteeritud progesteroon ja emaka limaskestast vabanevad prostaglandiinid (PGF2a). Kõigil neil hormoonidel on kogu lehma sigimistsüklis erinev tähtsus ja mõju teistele hormoonidele.

Joonis 2. Hormoonide moodustumine innatsükli ajal

Nende hulgast on valitud analüüsisüsteemis Herd Navigator™ analüüsimiseks just progesteroon, sest see võimaldab kogu laktatsiooniperioodi vältel saada kõige rohkem teavet lehma sigimisseisundi kohta.

Pärast poegimist puudub lehmal munasarjade aktiivsus (anöstrus) ja progesterooni tootmist ei toimu. Mõne nädala pärast taastub lehmal munasarjade aktiivsus, ilmnevad innatunnused ja ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni moodustub munasarjas progesterooni tootev kollakeha. Innaajal lakkab progesterooni tootmine ja see taastub pärast esimest ovulatsiooni. See tsükkel kordub iga 18–24 päeva pärast kuni tiinestumiseni. Sellel juhul jätkab kollakeha tiinuse säilitamiseks progesterooni tootmist (joonis 3). Progesterooni tootmine jätkub kuni poegimiseni, välja arvatud tiinuse katkemise korral, siis progesterooni tootmine lakkab

Joonis 3. Näide lehma progesteroonikõvera kohta: anöstrus, innatsükkel ja tiinus

 

Herd Navigator™ kasutab iga lehma kohta eraldi progesteroonikõvera koostamiseks ja selle tõlgendamiseks DelPro biomudeli sisendandmetena progesterooniproovi tulemusi ja muid lehma andmeid.

 

Inna tuvastamine ja seemendamine

Pärast esimest ovulatsiooni tuvastab biomudel progesteroonitaseme tõusu. Biomudel kinnitab alates sellest hetkest lehmal innatsükli ja eeldatav innaaeg peaks algama 8–12 päeva pärast. Progesteroonitaseme langus viitab sellele, et kollakeha on taandarenenud võimaldades dominantsel folliikulil küpseda ja ovuleerida. Kui eeldatav innaaeg on alanud, suurendatakse proovide võtmise sagedust. Niipea kui progesterooni kontsentratsioon on langenud alla 5 ng/ml, edastab sigivusmudel innahoiatuse. Innahoiatus annab märku sellest, et järgmine eeldatav innaaeg peaks algama 19–23 päeva pärast. Eespool kirjeldatud tsükkel kordub iga kord pärast innahoiatuse esitamist.

 

Joonis 4. Innatsüklis oleva lehma progesteroonikõver ja analüüsisüsteemi Herd Navigator™ innahoiatused

Lisaks innahoiatusele analüüsib biomudeli tarkvara inna kvaliteeti (0–100%), mis on emaka keskkonna ja ootsüüdi (munaraku) kvaliteedi hinnang tulenevalt viimase innatsükli progesteroonikõverast. Kui progesteroonitase langeb enne östrogeenitaseme tõusu, edastatakse innahoiatus enne kui lehmal avalduvad nähtavad innatunnused. Üldine soovitus on lehmad seemendada 36–48 tunni jooksul pärast innahoiatuse esitamist, kuid see ajavahemik võib olenevalt konkreetsest loomast ja farmi tingimustest erineda.

Tiinuse kinnitus

Progesteroon on tiinuse säilitamiseks vajalik hormoon ja seda kasutatakse tiinuse seisundi hindamiseks. Kui lehm on pärast innahoiatust seemendatud, jälgib sigivusmudel progesteroonitaseme muutusi. Kui progesteroonitase tõuseb lühikese aja jooksul pärast seemendamist ja püsib kõrgel tasemel, edastab biomudeli tarkvara ligikaudu 35 päeva jooksul pärast seemendamist tiinuse kinnituse. Sellest hetkest peale 20 päeva jooksul jätkab süsteem progesteroonitaseme monitoorimist.

Ligikaudu 95% varajastest embrüonaalsetest surmadest ja tiinuse katkemistest ilmnevad esimese 55 päeva jooksul pärast seemendamist, seepärast lõpetab analüüsisüsteem Herd Navigator™ proovide võtmise 55 päeva pärast. Proovide võtmist on võimalik jätkata kui kasutaja täheldab või kahtlustab tiinuse katkemist, lisab abordisündmuse või taotleb võrdlusproovide võtmise jätkamist farmihaldussüsteemis DelPro Farm Manager. Tiinuse katkemise korral hakkab süsteem lehma seisundi jälgimiseks kuni uue tiinuse kinnitamiseni uuesti proove võtma.

 

Joonis 5.   Tiine lehma progesteroonikõver ja analüüsisüsteemi Herd Navigator™ tiinuse kinnitus

Standardne tegevuskord

Nüüdisaegses piimakarjakasvatuses on otsustava tähtsusega ühtlustatud töökorraldus ja paljudelt erinevatelt karja haldamisega seotud inimestelt tuleb nõuda standardseid töövõtteid (standardne tegevuskord), mis on välja töötatud mitmesuguste toimingute tegemiseks, nagu näiteks õigeaegne seemendamine. Väga tähtis on ka selliste sündmuste registreerimine.

Näiteks seemendamisega seotud otsustustes tuleks käsitleda optimaalseid kriteeriume kõrge tiinestumismäära saavutamiseks ja järgnevaks tiinuse säilitamiseks. Päevase piimakogusega 55–65 kg lehmade ja suhteliselt sirge laktatsioonikõvera korral võiks osutuda kasulikuks poegimisjärgse vabatahtliku ooteperioodi pikendamine, isegi kui loomadel on eelnevalt olnud korrapärane innatsükkel. Allpool on esitatud näide seemendamise standardse tegevuskorra kohta, kus seemendamise kriteeriumidena on kasutatud laktatsioonipäevi, piimakogust ja inna kvaliteeti (joonis 6).

 

Joonis 6.   Näide farmihaldussüsteemi DelPro™ Farm Manager seemendamise standardse tegevuskorra kohta

Võtke ühendust oma DeLavali müügikontaktiga

Üldiste päringute jaoks