Lehmade jahutamine on oluline

Lehma organismi võib võrrelda sisepõlemismootoriga: piima tootmisel vabaneb energia, mida kasutatakse külmal ajal kehatemperatuuri hoidmiseks, aga millest muidu on tarvis vabaneda.

Suvel muutub üleliigse soojuse eraldamine keeruliseks ja veisel hakkab tekkima kuumastress – tema kehatemperatuur tõuseb, hingamine kiireneb ning isu väheneb. Meie kliimas jääb lüpsilehma heaolu ülemine piir +20 °C juurde, suure toodanguga loomadel isegi mõni pügal madalamale.

Kui õhutemperatuuri tõuseb, süveneb stress, mis põhjustab esialgu piimatoodangu languse ja võib edaspidi tekitada tõsiseid sigivusprobleeme. Tundlikumad on lõpptiined mullikad ja lehmad, poeginud ja ravialused, samuti suure toodanguga lehmad.

Kuumastressis loomad on loiud ega näita aktiivsust innaajal ning võivad seetõttu jääda seemendamata.

Kuumastressi leevendamiseks leidub lisaks piisava joogivee tagamisele ja söödaratsiooni muutmisele teisigi võimalusi.

Loomi tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Soojustatud või heleda, päikest peegeldava katusega laudas ei soojene õhk nii kiiresti. Karjamaal võiks loomadel olla võimalus otsida puude all varju, samuti võib neid päeva kõige kuumemal ajal hoida hoopis laudas.

Väga oluline on tagada lauda ja muude alade hea ventilatsioon. Sundventilatsioon on soojal ajal küll tõhusam, kuid kulutab rohkem energiat. Loomulik ventilatsioon sõltub lauda ja õue temperatuurivahest ning tuule suunast ja tugevusest. Suviti on temperatuuride vahe väike ja nii tagab ventilatsiooni eelkõige õhu liikumine avatud külgseinte ning uste kaudu.

Kõrgema temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga vajavad loomad lisajahutust. Enamasti piisab, kui loomade ümber on õhu liikumiskiirus vähemalt 2 m/s. Selleks kasutatakse spetsiaalseid jahutusventilaatoreid, mis paigaldatakse ohutule kõrgusele kas asemete kohale või piki söömiskäiku. Loomi on tähtis jahutada asemetel, kuna sööda fermenteerimise käigus eraldub suur hulk soojust. Ventilaatorid söömiskäigus meelitavad loomi alal püsima ja rohkem sööma, lisaks peletab tuul loomadelt ja söödalt kärbseid ning kuivatab ka sõnnikurenni. Tõsisema kuumastressi korral ei pruugi loomad jahutatud alalt lahkuda ja kas seisavad või lausa lamavad söömiskäigus. Seetõttu ongi oluline jahutada loomi nii söömiskäigus kui ka lamamisasemetel, eriti lauda keskel. Seinaäärsetel lamamisasemetel liigub õhk avatud kardinate korral rohkem ja nendel kohtadel- kui just päike sisse ei paista- pole olukord nii kriitiline.

Püstiste jahutusventilaatorite paigaldusvahemaa on tavaliselt tiiviku läbimõõdust 10 korda suurem ja see tagab 2...6 m laiusel alal õhu liikumiskiiruse vähemalt 2 m/s. Ventilaatori ehitusest olenevalt võib õhu liikumiskiirus olla ka suurem. Kuna DeLavali ventilaatori DDF1200 pikk difuusor suunab õhuvoolu, ulatub selle mõju kaugemale: 0,8 kW ventilaator katab kuni 7 m laiuse ja 14 m pikkuse ala, 1,2 kW võimsusega mudeli mõju ulatub aga 8 m laiusena 17 m kaugusele. DDF1200 ventilaatoreid vajame seetõttu kuni veerandi võrra vähem, mistõttu vähenevad tuntavalt ka elektri- ja seadmepaigalduskulud.

 

Väga oluline on tagada ka õhu liikumine ootealadel, kus loomad on üksteise ligidal pikemat aega. Et õhk pääseks rohkem loomade vahele, paigaldatakse ventilaatorid tihedamalt ja suunatakse rohkem allapoole. Näiteks soovitame kuni 20 m pikkusele ja 12 m laiusele ootealale nelja DDF1200 ventilaatorit, mis oleks ühes reas võimalikult ooteala ees – sedasi saavad kõige kauem ootealal viibinud lehmad jahutatud.

Aasta kõige palavamal ajal jääb ainult ventilaatoritest väheks ja loomi tuleb kasta veega. Kuna vesi vajab aurustumiseks kõvasti soojust, võetakse see looma kehalt. Veega jahutussüsteemis paigaldatakse kas ooteala ja/või söödalava piirde kohale pihustid, mis aeg-ajalt loomi piserdavad. Et vee aurumist kiirendada, peab ventilaatorite tekitatud õhuvoolu kiirus olema vähemalt 3 m/s.

Loomade jahutussüsteemis on ülioluline osa juhtimisel. Õhutemperatuurist või temperatuuri-niiskuse indeksist olenevalt peab automaatseade tagama õigeaegse käivitumise ja seiskumise. Sagedusmuunduriga saab hoida ventilaatoreid töös sobiva jõudlusega ja saavutada märgatav elektrienergia kokkuhoid. Näiteks ventilaatori pöörlemissageduse vähendamisel 10% väheneb energiatarve 30% ja 20%-lisel pöörlemissageduse vähendamisel lausa 50%, samas kui jõudluse suhe pöörlemissagedusega on võrdeline. Tasub ka märkida, et pöörlemissageduse vähenemisel väheneb oluliselt ka ventilaatori tekitatud müra.

Jahedamal ajal on mõistlik hoida mõnda ventilaatorit pöörlemas aeglasemalt ja suunaga ülespoole, et vältida õhu kihistumist, toetada üldist ventilatsiooni laudas ja vähendada niiskuse kondenseerumist konstruktsioonidele.

Kuigi meie kliimas pole palavaid päevi ülearu palju, tuleb nendeks valmis olla. Väga kuumal suvel võib investeering jahutusventilaatoritesse ennast ära tasuda juba samal aastal. Just praegu on õige aeg valida sobiv lahendus.

DeLavali tuulutusventilaatorid

 

Võtke ühendust oma DeLavali müügikontaktiga

Üldiste päringute jaoks