Hamra Farm – getting water access right in the dairy barn
Kuidas me maksimeerime iga piimatilka
Vett nimetatakse sageli lauda „kõige odavamaks söödaks“. Piimatootmises on see aga ka üks kõige kriitilisemaid tegureid. Piimatootmine nõuab suurt veetarbimist, mistõttu vajavad lüpsilehmad oluliselt rohkem vett kui lihaveised, et säilitada piisav söömus ja toetada igapäevast piimatoodangut.
Kui lehmadel ei ole kiiret ja lihtsat ligipääsu puhtale ning usaldusväärsele joogiveele, ei joo nad piisavalt. Ning kui veetarbimine väheneb, langevad kiiresti ka söömus ja piimatoodang. Seetõttu peab vee kättesaadavus – ja kogu veevarustuse süsteemi planeerimine – olema läbi mõeldud juba algusest peale, mitte lisatud hiljem.
Hamra farmis oli see põhimõte hiljutise laienduse aluseks. Vett käsitleti laudaprojekti ühe põhielemendina, selge eesmärgiga: teha lehmadele joomine lihtsaks igal hetkel, ilma konkurentsi või stressita.
See tähendas kogu veevarustuse süsteemi terviklikku planeerimist – arvesse võeti joogikünade maht ja paigutus, veevoolu piisavus, lehmade liikumine ning lahendused, mis sobivad ka külmade talveoludega.
Tulemuseks on süsteem, mis toetab lehmade loomulikku joomiskäitumist kogu päeva jooksul, aidates säilitada head söömust ja piimatoodangut.
Allpool jagame, kuidas vee kättesaadavus Hamra farmis planeeriti, keskendudes VMS-laudale, ning toome välja praktilised soovitused kõigile, kes plaanivad või uuendavad piimafarmi.
VMS-lauda ringkäik
Vee kättesaadavusest rääkimine on üks asi, kuid näha, kuidas lehmad seda tegelikult kasutavad, on hoopis midagi muud. William Eriksson, DeLavali Ida‑Euroopa turuarenduse esindaja, viib meid VMS-lauta sisse ning näitab, kuidas lehmad igapäevases töös vett kasutavad ja sellele ligi pääsevad.
Miks vee paigutus on oluline lehmade liikumise, tarbimise ja piimatoodangu jaoks
Vee puhul ei piisa ainult selle olemasolust – määravaks saab ka paigutus. Piimalehmad joovad sageli ja väikestes kogustes, eriti söömise ja lüpsi ümber. Seetõttu peavad joogikohad olema paigutatud nii, et need sobituksid loomulikult lehmade söömise, joomise ja liikumise rütmi, mitte ei muudaks joomist eraldi tegevuseks.
Lehmad ei oota järjekorras, ei pressi teiste vahelt läbi ega tee joomiseks ümbersõite. Kui joogikohad on liiga kaugel või paiknevad ebamugavates ja rahvarohketes kohtades, joovad lehmad lihtsalt vähem kui peaksid. Ja see on probleem – kui veetarbimine väheneb, väheneb ka söömus. Seedimine halveneb ning piimatoodang langeb.
Selle vältimiseks planeeriti vee kättesaadavus osana lehmade igapäevasest liikumisest, mitte eraldiseisvate joogipunktidena. Joogikünade paigutus ja maht kavandati koos lehmade liikumisteede, söötmisalade ja puhkealadega, pöörates erilist tähelepanu süsteemi toimimisele aastaringselt. Külmas kliimas tähendab see ka seda, et joogilahendused peavad olema kasutatavad ja lehmadele atraktiivsed ka talvetingimustes, mitte ainult soojematel päevadel.
Vee paigutus ja lehmade liikumine meie VMS‑laudas
Hamra farmi VMS‑laudas on joogikünad paigutatud igasse ristikäiku ning söötmisala äärde. Kui joogikohad asuvad liikumisteedel, mida lehmad niigi kasutavad, muutub vee joomine loomulikuks osaks igapäevasest liikumisest. See annab lehmadele lihtsa ligipääsu veele ilma ümbersõitude või ootamiseta, soodustades regulaarset joomist kogu päeva jooksul ning aidates hoida stabiilset seedimist ja piimatoodangut.
Selline lahendus aitab hoida ka lehmade liikumise sujuvana ning toetab rahulikke ja vabatahtlikke külastusi DeLaval VMS™ robotlüpsi juurde, ilma et tekiks liigset survet lüpsiala ümber.
Paigutades joogikünad peamiselt laiadesse ristkäikudesse, mitte otse põhikäigutele, saavad lehmad rahulikult juua, samal ajal kui teised saavad nende selja taga vabalt liikuda. Heaks rusikareegliks on, et täiskasvanud lehm peaks saama juua nii, et ta ei tunne survet, ning samal ajal oleks ruumi vähemalt kahele lehmale tema selja taga mõlemas suunas möödumiseks. See on eriti oluline suure liiklusega alades. Häirimatu joomine vähendab konkurentsi ja sotsiaalset pinget ning aitab kaasa rahulikumale karjakäitumisele.
Ootealad ja ajutised grupialad
Ajutistes loomade grupeerimise alades – nagu ootealad või VIP‑alad – kasutatakse väiksemaid roostevabast terasest joogikause.
Need joogikausid töötavad surve põhimõttel: kui lehm vajutab nina või peaga kausi vastu, hakkab värske vesi kohe voolama. See tagab kiire ja usaldusväärse ligipääsu veele väiksemates või ajutistes grupialades, ilma et oleks vaja paigaldada suuri joogikünasid, säilitades samal ajal hea hügieeni, loomade mugavuse ja süsteemi toimivuse.
Veekoguse planeerimine tipptarbimise ajaks: joogikünade ruum ühe lehma kohta
Ainuüksi hea paigutus ei ole piisav, kui liiga paljud lehmad soovivad samal ajal juua. Seetõttu mängib kogu veevarustussüsteemi planeerimisel keskset rolli ka piisav mahutavus.
Hamra farmis lähtusime DeLavali soovitusest tagada vähemalt 10 cm joogiküna pikkust ühe lehma kohta. Umbes 350 lehma puhul tähendab see vähemalt 35 meetrit joogikünasid kokku. See loob baastaseme, mis võimaldab süsteemil toime tulla tipptarbimise perioodidega, näiteks kohe pärast lüpsi või soojemate ilmade ajal.
Roostevabast terasest joogikünad ja suure vooluhulgaga veevarustus
Puhtus ei ole oluline ainult veekünade suuruse ja paigutuse kõrval – sama tähtis on ka nende puhtus. Puhas vesi on hädavajalik, sest lehmad on tundlikud maitse ja lõhna suhtes ning isegi väikesed muutused vee kvaliteedis võivad vähendada joomist.
Roostevabast terasest künad valiti nende vastupidavuse, hügieenilise pinna ja lihtsa hooldatavuse tõttu. Igapäevase puhtuse tagamiseks kannavad töötajad taskus DeLaval Dirtbrush’i, millega on lihtne künasid igapäevaste ringkäikude ajal kiiresti puhastada. Künad on disainitud ka kallutatavaks, mis muudab regulaarse pesu kiiremaks ja tõhusamaks ning aitab hoida vee kvaliteeti ühtlaselt hea.
Sama oluline kui puhtus on ka see, et künad täituksid kiiresti, eriti tipptundidel, et lehmad ei peaks kunagi vee järel ootama. Suure võimsusega ventiilid tagavad kuni 32 liitrit vett minutis, nii et vett on alati piisavalt. Isegi siis, kui mitu lehma joovad korraga, püsib veevool stabiilne, vältides olukordi, kus vesi otsa saab või joomine katkeb, mis võiks vähendada vee tarbimist.
Külma kliima tingimustesse kavandatud veevarustussüsteem
Kuna farm asub Rootsis, tuli piimakarja lauda veevarustuse süsteemi kavandamisel juba algusest peale arvestada hooajaliste tingimustega. Külmad talved võivad kiiresti probleeme tekitada, kui veesüsteemid ei ole loodud madalatel temperatuuridel töökindlaks jääma.
Külmumise vältimiseks hoitakse vesi süsteemis pidevas liikumises. Ringleval süsteemil on keskne soojendi, mis vajadusel talvel käivitub. Vee liikumine ja soojendamine aitavad vältida jää teket torudes ja ventiilides ning tagavad, et puhas joogivesi on aastaringselt kättesaadav – ilma ajutiste lahenduste või erakorraliste sekkumisteta.
Veesüsteem on ühendatud ka piima eeljahutussüsteemiga. Kui VMS-is kogutud piim suunatakse jahutuspaakidesse, jahutatakse seda veega. Soojast piimast eemaldatud soojus kandub vette, soojendades seda kergelt. Selle asemel, et lasta soojusel raisku minna, suunatakse see pisut soojenenud vesi tagasi farmi veesüsteemi ja kasutatakse uuesti. See on eriti kasulik külmas kliimas, kus mitte jääkülma vee kasutamine vähendab külmumisohtu ja võimaldab süsteemis olevat energiat tõhusamalt ära kasutada.
Aastaringselt töökindel süsteem toetab lehmade heaolu, ühtlast veetarbimist ja sujuvat igapäevast töökorraldust laudas.
Veessüsteemi integreerimine lauda üldisesse disaini
Ja siin on veel üks video, mis annab sügavama ülevaate sellest, kuidas vee kättesaadavus planeeriti. William tutvustab, kuidas VMS-laudas on veele ligipääs kujundatud, keskendudes paigutusele, äravoolule ning sellele, kuidas kõik toetab igapäevast sujuvat lehmade liikumist.
Veesüsteemid tuleb kavandada koos lauda põrandate, drenaaži ja teiste tehniliste lahendustega. Kui vee kättesaadavusele mõelda juba varakult, on lihtsam hallata mahaläinud vett ja hoida käiguteed igapäevases kasutuses kuivana.
Vajadusel kasutatakse veekünade all drenaaži, et ära juhtida maha loksunud vesi ja vältida liigset niiskust käiguteedel. See on eriti oluline lautades, kus kasutatakse sõnnikuroboteid, sest liiga märg pinnas võib häirida roboti tööd ja töökindlust.
Samas ei tohi käiguteed muutuda ka liiga kuivaks. Kui tingimused on liiga kuivad – eriti suvel –, võib sõnnik kuivada ja põrandale kinni jääda, muutes selle roboti jaoks raskemini eemaldatavaks. Katmata betoonpõrandatel, kus puuduvad kummimatid, võib kuivanud sõnnik tekitada ka libeda kihi, mis suurendab lehmade libisemise ohtu. Õige tasakaalu hoidmine toetab tõhusat sõnniku eemaldamist, head sõrahooldust ja ohutut lehmade liikumist.
Peamine järeldus: väikestel otsustel on pikaajaline mõju
Ükski neist disainiotsustest ei paista eraldi silma. Kuid koos – ligipääs, mahutavus, paigutus, hügieen ja kliimaga kohanemine – näitavad need selgelt, miks veevarustussüsteem väärib sama suurt tähelepanu kui söötmine, lüpsmine ja pidamistingimused.
Hoolikalt planeeritud veesüsteemil on pikaajaline mõju lehmade heaolule, lauda toimivusele ja tootmise efektiivsusele. Sest kui vesi on kergesti kättesaadav, joovad lehmad rohkem – mis toetab söömust, mugavust ja kogu karja tootlikkust.
- Järgmisena tulemas: loe, kuidas hoiame käiguteed puhtana nutikate sõnnikukogurite ja läbimõeldud laudakujundusega – ning miks puhtad käiguteed on olulised lehmade mugavuse, töö efektiivsuse ja kestlikkuse tagamiseks.